Tihti ohverdame öise puhkeaja töö, telesaate või sotsiaalmeedia jaoks, uskudes naiivselt, et hommikune kohv muudab kõik ära.
Neuroloogid võrdlevad süstemaatilist unepuudust organismi aeglase mürgitamisega, mille tagajärjed kuhjuvad nagu lumepall, vahendab i korrespondent.
Une ajal ei lülitu aju lihtsalt välja, vaid töötab aktiivselt: sorteerib päeva jooksul saadud teavet, tugevdab mälu ja moodustab närviühendusi.
Just une sügavates staadiumides erituvad ajurakkude toksilised jäätmed, nn jäätmed. Krooniline unepuudus häirib seda protsessi, suurendades pikemas perspektiivis kognitiivse kahjustuse riski.
Ka hormonaalne süsteem on kõvasti sisse programmeeritud ööpäevarütmidesse ja selle häirimine on esimene asi, milleks häiritud graafik viib.
Stressihormooni kortisooli tase tõuseb öösel ebaloomulikult, samal ajal kui melatoniini tase, mis vastutab uinumise ja taastumise eest, langeb. See käivitab nõiaringi, mille käigus ei saa öösel magada ja tunneb end hommikul räsituna, isegi kui on maganud ettenähtud kaheksa tundi.
Mõju ainevahetusele ja kehakaalule on tõestatud arvukate uuringutega: unepuuduses inimene kipub järgmisel päeval valima rohkem kaloreid ja magusat toitu.
Fakt on see, et unepuudus alandab küllastushormooni leptiini taset ja suurendab söögiisu stimuleerivat greliini. Energiast ilma jäänud keha püüab seda kõige lihtsamal viisil – kiirete süsivesikute kaudu – täiendada.
Ka immuunkaitse sõltub suuresti meie puhkuse kvaliteedist, sest uni toodab olulisi tsütokiinvalke, mis on vajalikud infektsioonide vastu võitlemiseks.
Pidev unepuudus suurendab tõenäosust haigestuda esimesel korral viirusega kokku puutudes ning taastumisprotsess viibib.
Rutiini kehtestamine ei ole lihtne ülesanne, eriti öökullidele, kelle bioloogiline kell jääb sotsiaalsetest nõudmistest maha. Alustada tuleks väikeselt: püüdke minna magama ja tõusta samal ajal, isegi nädalavahetustel, ning luua kindel rütm.
Tund enne magamaminekut peaksite vältima ekraanide sinist valgust ja asendama selle paberraamatu lugemisega või vaikse vestlusega oma lähedastega.
Oluline on ka see, mis toimub pärast ärkamist – helge hommikuvalgus on meie sisemise kella peamine sünkroniseerija. Vaid viisteist minutit rõdul teejoomisega võib aidata ajul lõplikult ärgata ja anda ülejäänud päevale õige toonuse.
Uni lakkab olemast ajaraiskamine, kui hakkate kogema selle tervendavat jõudu, muutudes keskendunumaks, emotsionaalselt stabiilsemaks ja tervemaks inimeseks.
Loe ka
- Miks on vaja regulaarset kõndimist, kui sul on jõusaal: lihtsa liikumise ootamatu kasu
- Miks hommikud ei alga kohviga: virgutava joogi joomise varjatud reeglid
